Ülevaade planeedil toimunud kliimakatastroofidest 27. augustist kuni 2. septembrini 2025a.

31. augustil muutus tuhandete inimeste saatus igaveseks...

Oleme harjunud nägema tragöödiat arvudes, mitte teiste valus, ja sellel võivad olla igaühe jaoks kohutavad tagajärjed.

Täpsemad andmed leiate eelmise nädala, 27. augustist kuni 2. septembrini 2025, kliimasündmuste ülevaatest.

Euroopa

Troopiline orkaan Erin, mis saavutas Atlandi ookeanil 5. kategooria tugevuse, muutudes hiljem üheks võimsamaiks ekstratroopiliseks tsükloniks viimastel aastakümnetel - tuule kiirus ulatus 259 km/h-ni.

Ta räsis Euroopa riike tugevate tuulte, 14-meetriste lainete ja rekordilise vihmasajuga, põhjustades ulatuslikke elektrikatkestusi, üleujutusi ja maalihkeid.

28. augustil tõi tsüklon Prantsusmaale kuuluvale Korsika saarele võimsa äikesetormi ja rahet. Intensiivse vihmasaju tõttu langes nähtavus kohati nullini. Kuid suurimat hävingut tekitasid tuuled, mis ulatusid L'Île-Rousse'is kiiruseni 159 km/h, Cagnanos 158 km/h ja Calvis 138 km/h.

Prantsusmaale kuuluvat Korsika saart on tabanud võimas torm, mille tagajärjel on nähtavus peaaegu null

Calvi lennujaamas leidis aset haruldane intsident: torm tõstis lennurajal ATR-72 reisilennuki nina üles ja pööras seda 45 kraadi.

Torm murdis maha arvukalt puid, kahjustas infrastruktuuri ja hooneid ning jättis elektrita umbes 10 000 klienti. Kahe tunni jooksul registreeriti 800 välgulööki.

29. augustil registreeriti Prantsusmaal seitse tornaadot, millest neli tabasid Uus-Akvitaania piirkonda. Kaks neist saavutasid IF1-tugevuse, põhjustades hoonetele, puudele ja põllukultuuridele märkimisväärset kahju.

Itaalia Lombardia piirkond sai rängalt kannatada. 28. augustil sadas Busto Arsizio vallas üle 100 mm vihma, põhjustades üleujutusi.

Järgmisel päeval hävitas tornaado Pavia provintsis Verretto vallas ligi 12 500 paneeliga päikeseelektrijaama, jättes suure osa linnast elektrita. Tornaado rebis majadelt katuseid maha ja sajandivanune puu kukkus teele, blokeerides liiklust.

Itaalias Pavia provintsis Verretto vallas tornaado hävitas suure päikeseelektrijaama

Tormide mõju oli tunda ka Trentino-Alto Adige piirkonnas. Riva del Garda linnas lõi välk elamusse, põhjustades tulekahju ja kahjustades gaasitorusid, sundides üheksa perekonda evakueeruma.

Torm tõi Piemonte piirkonda laastava rahe. Ivrea ja Pavone Canavese vahelisel alal jäätükid, mille läbimõõt oli 7–8 cm, jätsid kümneid autosid mõlkide ja purunenud akendega. Katused ja aknaraamid said tõsiseid kahjustusi ning purunes ka arvukalt fotogalvaanilisi paneele.

Õnneks tõsiseid vigastusi ei olnud, kuid tormi jõud šokeeris elanikke.

Tsüklon mõjutas ka teisi Euroopa riike: ta tõi kaasa tugeva ilma Iirimaale ja Ühendkuningriiki orkaani tugevusega tuuled, mille kiirus ületab kohati 160 km/h. Lääne-Alpides, Keskmassiivis ja Põhja-Hispaanias sadas 48 tunniga kuni 200 mm vihma, mis vallandas maalihked ja jõgede üleujutused.

Hispaanias ujutasid rahetormid tänavaid üle

Balti riikides ja Soomes põhjustasid tsükloni Erini jäänused Läänemerel pikaajalisi tormilaineid, mille tõttu veetase tõusis 1–1,5 meetrit üle normi.

Balkanil, Ungaris ja Itaalia osades oli temperatuur 8–10 °C üle normi, püstitades kohaliku suve lõpu rekordeid.

Tsüklon jõudis isegi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse: Saksamaale, Šveitsi, Austriasse, Tšehhi Vabariiki ja Poolasse.

See on äärmiselt ebatavaline juhtum, kui Kesk-Atlandil tekkinud endine troopiline orkaan jõudis Euroopasse ja säilitades oma tugevuse, levis üle suurema selle osa.

Trombid ja tornaadod

29. augustil registreeriti Islandil Reykjanesi poolsaarel kolm tornaadot.

Islandi Reykjanesi poolsaarel ulatus võimas tornaado

Ühte tornaadot filmiti pealtnägija poolt Vågari linna lähedal Faxaflói lahe rannikul.

Kaks teist tornaadot tekkisid Sundhnúkuri vulkaanilise kraatrikompleksi lähedale Grindavíki linna lähedal. Tornaadod jäid nähtavaks umbes kolme minuti vältel, keereldes vulkaanilise maastiku kohal. 

Islandil esineb tornaadosid äärmiselt harva: alates 1980. aastatest on siin registreeritud vaid 13 sarnast juhtumit. Kahe keeristormi üheaegselt tekkimine on täiesti ainulaadne sündmus.

30. augustil Venemaal, Obi jõel, Surguti linna lähedal, pealtnägijad märkasid vesipükse.

Keeristorm tekkis konvektiivsetest pilvedest ja püsis mõnda aega vee kohal, mitte kujutades endast mingit ohtu.

Haruldane nähtus: veesipüks Obi jõel Surguti lähedal Venemaal

Väärib märkimist, et Surgut asub Lääne-Siberi põhjaosas, Tjumeni piirkonnas. Kliimatingimuste poolest on see samaväärne Kaug-Põhjaga ja asub subarktilises mandrilises kliimavööndis, kus varem olid sellised nähtused äärmiselt haruldased.

Kuid tõusev globaalne temperatuur ja õhuniiskus loovad soodsaid tingimusi vesipükste ja tornaadode tekkeks isegi nendes kohtades, kus neid harva esineb.

Argentina

31. augusti öö osutus Kesk-Argentina elanikele proovikiviks. Piirkonna traditsiooniline torm Santa Rosa oli muutunud võimsaks tormiks, purustades kõiki sademete rekordeid ning jättes endast maha üleujutusi, hävingut ja halvatud infrastruktuuri.

Santa Rosa on Lõuna-Ameerika riikidele tüüpiline intensiivne torm tugeva vihma, äikesetormide ja rahe saatel. See esineb igal aastal augusti lõpus või septembri alguses.

Torm Santa Rosa kostitas Argentinat tugeva rahega

Riigi pealinnas Buenos Aireses vihmasadu jätkus mitmeid tunde ja sellega kaasnesid kuni 70 km/h tuuleiilid.

Paljud külad Buenos Airese provintsi põhjaosas olid üle ujutatud. Carlos Casarese ringkonna elanikud teatasid saagi ja kariloomade kaotustest.

Mendoza provintsis jäi kodutuks üle 100 inimese. Torm murdis puid, rebis maha katuseid ja tõi kaasa hiidrahet. Mägismaal valitsenud tugev vihm, lumi ja udu viisid maantee nr. 7 täieliku sulgemiseni.

Vihm, rahe ja lumi tekitasid Argentinas Mendoza provintsis ohtlikke teeolusid

Tšiilit ja Argentinat ühendavad rahvusvahelised kurud Cristo Redentori ja Pehuenche suleti ennetavalt mõlemas suunas.

Córdoba provintsis asuv Cruz Alta linn sai üleujutuse tõttu kõige rängemalt kannatada, kui 24 tunni jooksul sadas maha 330 mm vihma. Linna madalal asukoht tõi kaasa vee allavoolu naaberpiirkondadest. Üleujutus hävitas kodusid ja sõiduteid ning põhjustas pinnaseerosiooni, ohustades põllumajandust.

Umbes sarnane olukord tekkis ka Maria Teresa linnas Santa Fe provintsis, mis asub samuti nõos.

Torm Santa Rosa põhjustas Argentinas Santa Fe provintsis asuvas Maria Teresa linnas ulatusliku üleujutuse

Kesk-Argentina põllumajandussektorit on tabanud katastroofilised üleujutused. Tuhandeid hektareid maid on üle ujutatud, mistõttu masinatega põldudele ligipääs on võimatu. Sojaubade, maisi, päevalillede ja nisu uus külvihooaeg ja koristus on häiritud.

Afganistan

29. augustil tabasid Afganistani Nangarhari provintsi paduvihmad, põhjustades äkilisi üleujutusi.

Mõjutatud piirkondades Rodatis, Haska Minas, Chaparharis, Spin Gharis ja Achinis hävis kümneid kodusid, kahjustatud sõiduteid, tamme ja kanaleid ning hävitatud tuhandeid hektareid põllumajandusmaid.

Paduvihmad on hävitanud saagi Afganistani Nangarhari provintsis

Spin Gari linnaosas hukkus kaks tüdrukut, kui vihma tõttu maja katus kokku varises, ja veel kolm pereliiget said vigastusi.

Kokku nõudis katastroof provintsis viie inimese elu.

31. augusti hilisõhtul kell 23.47 LT Afganistani idaprovintse raputas võimas 6,0-magnituudine maavärin. Selle epitsenter asus Jalalabadi linnast umbes 27 km kaugusel. Allikas asus vaid 8 km sügavusel. 

4. septembri seisuga on riigis hukkunud üle 2200 ja vigastada saanud üle 3300 inimese.

Järgmise kahe päeva jooksul registreeriti vähemalt 10 järeltõuget magnituudiga 4,0 või rohkem. Kolm neist ületasid magnituudi 5,0 ja leidsid aset kuni 11 km sügavusel. Kohalike elanike sõnul, järeltõuked tegid maatasa põhilöögis vaid osaliselt kahjustatud maju. Paljud külad muutusid varemeteks, üle 6700 hoone hävis.

Ligipääs mõnele kõige enam kannatada saanud piirkonnale oli võimatu: kitsad teed olid kivivaringutest ja maalihketest blokeeritud ning piirkonna ebatasane maastik raskendas abi kohaletoimetamist. Ohvreid transporditi helikopteriga lähedalasuvatesse haiglatesse.

Professionaalse abi puudumise tõttu viisid päästeoperatsioone läbi ka kohalikud elanikud. Varustuse puudumisel koristasid nad muda ja kivimajade rususid paljaste kätega.

Afganistanis toimunud 6,0-magnituudine maavärin on põhjustanud katastroofilisi tagajärgi

Järeltõuked katkestasid ellujäänute otsinguid, olulist kulutades aega rusude alla jäänud inimeste päästmiseks.

Pealtnägijate jutustused toovad esile tragöödia ulatuse. 14-aastane noormees sai vaid vigastusi, kui tema maja täielikult kokku varises, kuid viis tema pereliiget hukkusid. Tal õnnestus päästa vaid oma isa, kelle häält ta rusude alt kuulis.

See maavärin osutus viimaste aastakümnete üheks hävitavamaiks riigis. 

Sudaan

31. augustil Kesk- ja Lõuna-Darfuri provintside piiril pärast mitut päeva kestnud tugevat vihmasadu toimus võimas maalihe. Tarsini küla, mis asub Marra mäestikus, oli täielikult mattunud muda ja kivide kihi alla. 

Õnnetuses hukkus üle 1000 inimese, ellu jäi vaid üks kohalik elanik. 

Sellest maalihkest sai riigi lähiajaloo surmavaim. Päästeoperatsioone viidi läbi äärmiselt rasketes tingimustes: keeruline mägine maastik, lakkamatud paduvihmad, ära uhutud teed, täielik kommunikatsiooni puudumine ja aktiivne sõjaline tegevus.

Võimas maalihe Sudaanis hävitas Tarsini küla, tappes üle tuhande inimese

Lähedal asuvate külade elanikud kardavad tragöödia kordumist, kui paduvihmad jätkuvad.

Olukorda süvendab piirkonna tõsine humanitaarkriis, mida on ümber haaranud relvastatud konflikt, nälg ja massiline ümberasustamine.

Ja see on vaid üks paljudest näidetest, kuidas katastroofid kiiresti eskaleeruvad, kuid muu maailm jääb ükskõikseks.

Kummaline on ka see, et tohutu hulk intelligentseid ja haritud inimesi saab suurepäraselt aru, et on toimumas kohutavad sündmused – kataklüsmid süvenevad, inimesed massiliselt hukkuvad, eraldumine kasvab, – kuid ühiskond vaikib ega tee mitte kui midagit. Kas see pole mitte tõend inimlikuse kadumisest?

Paljud inimesed ootavad, et juhtuks midagi erakordset – loodusõnnetus planetaarses mastaabis või tohutul hulgal inimelude kaotus – juhtuks miskit nii šokeerivalt, et nad tunneksid kaasa ja ajendit tegutsemiseks. 

Tegelikkuses aga see nii ei ole. Mõelge noorele mehele Afganistanis, kes kaotas peaaegu kogu oma perekonna – kui näeme ühe inimese tragöödiat, tekib kaastunne. Aga kui tegemist on tuhandete ohvritega, muutub see kuivaks statistikaks. Empaatia hääbub ja selle asemele tuleb hirm: “Mis siis, kui mina ka hukkun?” 

Nii toimibki inimpsüühika. Ja mida sügavamale me kliimakatastroofide ajastusse sukeldume, seda vähem kaastunnet massilised ohvrid enamikus inimestes tekitavad. Empaatia nõrgeneb järk-järgult, samas kui isekus ja hirm oma elu pärast hoopis süvenevad.

Kui me ei tunne vajadust teisi aidata, nende ebaõnnele reageerida, siis reageerivad ka meie ümber olevad inimesed samamoodi.

Lõppkokkuvõttes riskime sattumisega ühiskonda, kus igaüks elab ainult iseendale; kus inimesed on valmis eakatelt ja lastelt viimasegi ära võtma; kus inimelu pole midagi väärt.

Aga kas keegi meist tahaks leida end raskest või isegi kriitilisest olukorrast, täiesti üksi, ilma toetuseta?

Planeedil on palju inimesi, kes püüavad elada oma südametunnistuse järgi. Enamik neist jääb aga passiivseks, rahul oma väikeste maailmadega, kus nad on loonud head suhted lähedastega, loonud harmoonia loodusega ja leidnud oma rahu. Kuid samal ajal kui igaüks taandub oma hubastesse ruumidesse, libiseb kogu meie ühine maailm meie ükskõiksuse tõttu kuristikku.

Tänapäeval kliimakriis on esile kerkinud. Seni kuni inimesed ei mõista selle ulatust ja tegelikku ohtu, ei suuda nad loobuda neile kunstlikult peale surutud eraldumisest ja konfliktidest.

Olukorra muutmiseks peame tõstma probleemi teadvustamist kogu ühiskonnas. Ja see on võimalik ainult siis, kui inimesed ise sõna võtavad. Me ei tohiks oodata muutusi vaid vähestelt väikestelt gruppidelt – olgu need siis poliitikud, usutegelased või arvamusliidrid.

Tulevik sõltub igaühest, kellel on veel inimlikkus alles.

Selle artikli videoversiooni leiab siit: