Afganistani maavärin: miks maailm vaikib 2200 inimese saatusest?

31. augustil muutus tuhandete inimeste saatus igaveseks... Oleme harjunud nägema tragöödiat numbritena, mitte kellegi teise valuna – ja sellel võivad olla kohutavad tagajärjed igaühele meist. Nädal 27. augustist kuni 2. septembrini koges meie planeet sündmusi, mis oleksid pidanud maailma raputama, kuid muutusid hoopis „järjekordseks uudiseks“.

Kujutage ette: kolm tornaadot keerlevad samaaegselt Islandi vulkaanikraatrite kohal – nähtus, mida on siin registreeritud vaid kolmandat korda enam kui 40 aasta jooksul. Või veetornaado Surgutis – linnas, mis asub subarktilises kontinentaalses kliimavööndis, kus sellised nähtused olid äärmiselt haruldased. Kuid kõige kohutavam pole mitte anomaaliad ise, vaid see, kuidas me neile reageerime.

Teadlased nimetavad seda kliimaamneesiaks: kui inimaju lakkab reageerimast korduvatele tragöödiatele. Nagu neuroteadlane dr Maria Rodriguez selgitab: „Mida rohkem katastroofe me näeme, seda vähem emotsionaalselt kaasatud me oleme. See on kaitsemehhanism, kuid kliimakriisi puhul on see ohtlik.“

Afganistanis toimunud 6,0-magnituudine maavärin tappis üle 2200 inimese ja Sudaanis maalihe mattis tervet küla, tappes üle tuhande inimese. Kuid üleüldise pahameele ja tegutsemise asemel valitseb vaikus. Miks?

Sest nagu Harvardi rahvatervise kooli uuring näitab, empaatial on piir: kui ohvreid on liiga palju, lülitub meie aju režiimile „see pole minu asi“. Me näeme numbreid, mitte inimesi. Ja nii tekibki kliimaamneesia – me lakkame reageerimast asjadele, mis peaksid mägesid liigutama.

0:00 Sissejuhatus: Miks me enam ei tunne kaasa tuhandete ohvrite valule? 0:34 Euroopa: Orkaan Erin – kuidas troopiline tsüklon Islandile jõudis

1:30 Korsika: Torm tõstis lennuki 45 kraadi võrra

1:52 Itaalia: tornaado hävitas päikeseelektrijaama

3:50 Island: Kolm tornaadot vulkaanikraatrite kohal – ainulaadne nähtus

4:27 Venemaa: Vesipüks Surgutis – subarktilise kliimaga linnas

5:00 Argentina: Torm Santa Rosa ja üleujutatud põllud

6:50 Afganistan: 2200 maavärinas hukkunut – 14-aastase eluga pääsenud lugu

9:10 Sudaan: Maalihe, mis mattis enda alla terve küla (üle 1000 ohvri)

9:59 Kliimaamneesia: Miks me lakkame massilistele tragöödiatele reageerimast

Jaga seda videot nendega, kes ütlevad: "See on ju kuskil kaugel." Teadmised päästavad elusid – ärge laske tõel kaadri taha jääda. Vaadake meie kanalilt rohkem materjale kasvavate kliimakatastroofide tegelike põhjuste ja nende progresseerumise kohta matemaatilise mudeli põhjal:

📍Inimkond ei saa vältida katastroofilisi maavärinaid. Egon Cholakian.

📍 See on vältimatu! Teaduslik aruanne on avanud maailma silmi kliima tõele.