Ohuhoiatus planeedile: süvafookuselised maavärinad ja katastroofid

Seismiline aktiivsus planeedil kasvab pidevalt, kuid teadus ja maailma üldsus ei pööra sellele piisavalt tähelepanu. Eriti murettekitavad on sügava fookusega maavärinad, mis toimuvad üle 300 km sügavusel. Vaadake seda numbrit, et saada lisateavet selle ja teiste 12.–18. veebruarini aset leidnud kliimakatastroofide kohta.

Austraalia

Zelia tabas Pilbara piirkonda 14. veebruaril kuni 290 km/h tuule ja tugevate vihmasadudega. Mõnes piirkonnas sadas kolme päevaga kuni 500 mm vihma, põhjustades rekordilised üleujutused.

Paljud piirkonna sadamad on suletud, sealhulgas Port Hedland, üks maailma suurimaid rauamaagi ekspordikeskusi.

Katastroof kahjustas infrastruktuuri, langetas sadu puid, hävitas hooneid ja tekitas kahju põllumajandusele.

Saudi Araabia

Alates 14. veebruarist on tugev rahetorm põhjustanud Saudi Araabia läänepoolsetes piirkondades järsu külmahoo. Tugevad vihmad põhjustasid üleujutusi ning puhangulised tuuled tõstsid taevasse tolmu ja liiva. Punases meres ulatus lainete kõrgus 2 meetrini ja Taifi linnas tekkisid rahejõed.

Riigi pealinnas Riyadhis on lähetatud üle 6500 spetsialisti, sealhulgas insenerid ja töötajad, ning umbes 1800 sõidukit ja kiirreageerimisvarustust.

USA

13. veebruaril tabas Californiat atmosfäärijõgi, põhjustades tugevat vihmasadu, äikest ja orkaanijõulisi tuuli. Kõige rohkem on kannatada saanud lõunapoolsed piirkonnad, mida laastavad hiljutised metsatulekahjud. Siin tõrjus paksu tahmakihiga kaetud pinnas vihmavett nagu asfalt. Selle tulemusel sööstsid põlenud nõlvadelt alla mässavad ojad, põhjustades mudavoolusid, maalihkeid ja jõgede veetaseme järsu tõusu.

Malibus pühkis rusuvoog ookeanisse tuletõrjeauto, milles oli töötaja. Õnneks pääses päästja autost välja ja jõudis kergemate vigastustega ohutusse kohta.

15.-16. veebruaril möllas USA kaguosas võimas torm, mis mõjutas üle 128 miljoni inimese kogu piirkonnas. Katastroof nõudis vähemalt 10 inimese elu.

Suurim kahju tekkis Kentucky osariigis, kus sadas kohati kuni 178 mm. Jõgede veetase saavutas ajaloolise taseme ning üle ujutati terved linnaosad ja enam kui 300 teed.

Itaalia

Itaalias on esinenud mitmesuguseid äärmuslikke ilmastikutingimusi.

Etnal jätkub intensiivne plahvatuslik tegevus.

Laavajõgi ulatus peaaegu 3 km pikkuseks. Lumega kokku puutudes tekitas see tugevaid auruheiteid ja sulavesi sööstis nõlvadel alla orgu.

Alates 15. veebruarist on Campi Flegrei supervulkaani piirkonnas alanud järjekordne maavärinate parv. 19. veebruariks oli registreeritud 647 värinat.

Kreeka

Maavärinad Santorini saare piirkonnas ei vaibu. Eelmisel nädalal kuulutati jätkuva seismilise aktiivsuse tõttu välja eriolukord veel kolmel Kreeka saarel Egeuse meres.

18. veebruaril registreeriti Santorini ja Amorgose saare vahel kaks tugevat värinat magnituudiga 5,1.

Venemaa

Mõned Venemaal asuva Altai Vabariigi elanikud ärkasid 15. veebruari hommikul selle peale, et nende seinad värisesid, voodid värisesid ja lühtrid kõikusid. Selle põhjuseks oli Kosh-Agachi piirkonnas toimunud maavärin magnituudiga 6,4.

Maavärin oli tunda mitte ainult Siberi piirkonnas, näiteks Barnaulis olid värinad tunda isegi hoonete alumistel korrustel.

Selle seismilise sündmuse vastukaja salvestati ka Venemaa naaberriikides – Kasahstanis, Mongoolias ja Hiinas.

Sügava fookusega maavärinad

Selle aasta esimese 50 päeva jooksul registreeriti Itaalias, Jaapanis, Venemaal, Filipiinidel, Indoneesias, Fidžil ja teistes piirkondades vähemalt 123 sügava fookusega maavärinat magnituudiga üle 4.

Sügava fookusega maavärinad ei ole kõige tüüpilisem seismilise aktiivsuse tüüp ja traditsioonilised teadused ei ole neid kaugeltki uurinud, kuna need tekivad sellistel sügavustel, kus vahevöö materjal on plastiline ja pole lihtsalt midagi murda, nagu tavalise maavärina puhul.

Miks need nähtused tekivad ja miks on need praegu nii ohtlikud?