Kliimakatastroofide ülevaade planeedil 9. - 15. Aprillini 2025

Möödunud nädala, 9.–15. aprillini toimunud looduslikud anomaaliad said järjekordseks kinnituseks, et tuttav maailmapilt on mõranenud.

Seal, kus peaks juba soe olema, sajab lund. Seal, kus tavaliselt jahe, on sama kuum kui suve kõrgajal.

Orkaanituuled hävitavad linnu, inimesed lämbuvad tolmutormidest ja põllukultuurid hukkuvad ootamatute külmade tõttu.

Hävitatud majad, sadu surnuid, miljoneid vigastatuid.

Loe lähemalt allolevast artiklist.

Hiina

Alates 10. aprillist Hiina laiaulatusliku territooriumi tabanud enneolematu loodusõnnetus. Tormid koos tugevate tuuleiilidega, liivatormide ja paduvihmadega segamini rahega.

Loodusjõud oli tabanud enam kui poolt Hiina provintsidest ja teistest piirkondadest.

Põhja-Hiina oli sattunud katastroofi epitsentrisse. Aprillis ligi 500 ilmajaama üle riigi purustas maksimaalse tuulekiiruse rekordeid.

Eriti ränk häving oli Hebei ja Henani provintsides. Seal tuule kiirus ulatus Beauforti skaalal 15 pallini, mis vastab kiirusele 46,2–50,9 m/s.

Linnades valitses täielik kaos: katused olid maha rebitud ja aknaraamid välja rebitud, tänavad olid täis prahti, rebenenud juhtmeid, klaasikilde ja muud prügi.

Uskumatu tugevusega tormituuled põhjustasid Hiinas ulatuslikku kaost ja hävingut

Pekingis, kõrgmäestikujaamas “Mentougou Alpine Rose Garden”, registreeriti maksimaalse kiirusega 45,8 m/s tuuleiili (14 palli täiustatud Beauforti skaalal), mis on võrreldav 2. kategooria troopilise orkaani tugevusega.

Linnas langes maha üle 800 suure puu ja purustatud sadu autosid. Alla 50 kg kaaluvatel inimestel soovitati õue mitte minna, kuna tuul võib neid kanda minema.

Katastroof halvas transpordi. Üle riigi tühistati üle 3200 lennu. Ka rongiliiklus, sealhulgas kiirraudteeliinidel, oli peatatud.

Tugevad tuuled vallandasid liivatormid. Sise-Mongoolia, Xinjiangi ja Ningxia, Gansu provints ja teised piirkonnad mattusid paksu kollase liiva loori alla, mis kattis taevast. Nähtavus langes kriitiliselt madalale tasemele ning liiva ja tolmu kontsentratsioon õhus oli vastupidi, üle ootuste kõrge. Pealtnägijate sõnul, inimesed olid sunnitud isegi magama maskides.

Liivatorm kattis osa Hiinast paksu kollase looriga

Torm levis kiiresti Hiina lõuna- ja idaossadesse, allutades piirkonnad elementide meelevallale.

Anhui provintsis kukkus puu elektrijalgrattaga sõitva naise peale. Kahjuks suri ta saadud vigastustesse.

Jiangsu provintsis Nanjingi tabas ootamatult tugev rahetorm, mis kahjustas arvukalt sõidukeid, infrastruktuuri ja põllumaad.

Ja Jiangxi provintsis Nanchangi maakonnas oli tolmutormi põhjustatud õhukvaliteedi indeks 1240 μg/m³. See on 82 korda kõrgem kui keskmine päevane norm 15 mcg/m³, mida WHO soovitab,ja mis on selle piirkonna jaoks suur haruldus.

Lõuna-Korea

Lõuna-Koreas põhjast saabunud tsükloni mõjul ootamatult muutusid ilmastikuolud. 12. aprillil ulatus temperatuur paljudes piirkondades peaaegu +25 °C-ni ja järgmisel päeval läks palju külmemaks. Soulis langes termomeeter hommikul +1,1 °C-ni, tugeva tuule tõttu oli tajutav temperatuur aga -2,4 °C.

Aprillis maha sadanud lumi on Lõuna-Koreas Seoulis haruldane ja šokeeriv nähtus

Pealinna piirkond sattus ka kõrge tolmu kontsentratsiooniga tsooni, mille tõi kaasa tuul Hiina ja Mongoolia kõrbetest.

Kuid kõige šokeerivam oli Seouli elanike jaoks lumi, mis sadas Seongdongi piirkonnas nii hilja – aprilli keskel. 12. aprilli õhtust kuni 13. aprilli hommikuni sadas maha kuni 0,6 cm lund. See juhtus esimest korda 118 aasta jooksul kestnud meteoroloogiliste vaatluste ajaloos.

Lisaks külmale õhule, vihmale ja lumele tõi tsüklon Yeosu, Yangyangi, Busani ja Hwaseongi linnadesse 30 m/s tuule. Ta juuris puid välja ja lükkas maha reklaamtahvleid, seades ohtu jalakäijad ja sõidukid.

Venemaa

13. aprillil halb ilm tabas ka Primorje kraid.

Kõige rohkem kannatasid Hasanski rajoon, Nahhodka ja Fokino linnad ning Tšugujevka küla. Lazovski rajoonis sadas 12 tunni jooksul maha kuni 44 mm sademeid. Peamisi purustusi aga põhjustas orkaanituul, mille kiirus Vladivostokis ulatus 29 m/s ja Peeter Suure lahe neemedel 39 m/s. Ta rebis maha katuseid, murdis aedu, langetas puid ja liiklusmärke. Hoonete fassaadid said kahjustada. Umbes 9000 piirkonna elanikku jäid elektrita.

Tugev tormituul hävitas hooneid Primorski krais Venemaal

See pole esimene kord sel aastal, kui Siberis on esinenud hooajale ebatavaline kuum ilm. 12.–14. aprillini piirkonna lõunaosas paljud temperatuurirekordid purunesid, mõned esimest korda aastakümnete jooksul.

Chemali külas püstitati päevased rekordid: 12. aprillil — Tmax = +30,5 °C; 13. aprillil soojenes õhk kujuteldamatu +31,7 °C-ni, mis on peaaegu 22 kraadi üle normi; 14. aprillil — Tmax = +28,5 °C.

Vaatluste ajaloos Siberis esimest korda nii vara, aprilli esimesel poolel, registreeriti 30-kraadine kuumus.

Isegi öösel oli ebanormaalselt soe. Näiteks Omskis oli 11. ja 12. aprillil selleks ajaks tüüpiliste miinustemperatuuride (−1 °C) asemel vastavalt +13,2 °C ja +12,6 °C.

12. ja 13. aprillil purustas Novosibirsk päevased kuumarekordid — õhk soojenes vastavalt +26 °C ja +23,2 °C-ni, kuigi aprillikuu temperatuur tavaliselt ei ületa +8 °C. Tasub märkida, et märtsi lõpust alates on õhutemperatuur siin pidevalt ületanud kliimanorme.

Abakani linnas 14. aprillil sai ületatud päevarekord 6,5 °C võrra: temperatuur ulatus +28,9 °C-ni (eelmine päevarekord - +22,4 °C - registreeriti 2008. aastal).

Inimesed, keda selline looduslik anomaalia väga üllatas, olles T-särkides ja lühikestes pükstes tegid pilte endiselt paljaste puude ja jääga kaetud veehoidlate taustal.

Samal ajal oli riigi lõunaosas ebatavaliselt külm. Pärast peaaegu suvist märtsi, mil temperatuur tõusis Krasnodari krais, Stavropoli krais ja Adõgees +20°C-ni, ootamatult taas saabusid külmakraadid ja lumesajud. Mõnes Adygea Vabariigi piirkonnas ulatus lumehangede kõrgus 36 cm-ni. See on nende kohtade jaoks uskumatu nähtus.

Venemaa lõuna- ja keskosa tabanud ootamatud külmad on tekitanud põllumajandusele märkimisväärset kahju. Venemaa Aednike Liidu hinnangul võib aprikoosi-, virsiku- ja kirsisaagi kadu ulatuda 40%-ni.

Pärast sooja märtsikuu lõppu Venemaal Stavropolis sadas ootamatult lund

Tadžikistan

13. aprillil kell 09:24 LT tabas Tadžikistani Rashti piirkonda, mis asub Dušanbest 160 km kaugusel kirdes, 5,9-magnituudine maavärin. Erakorraliste olude komitee andmetel said kahjustada sajad hooned ja 94 elamut hävisid täielikult.

Hävinud hoone - M5.9 maavärina tagajärjed Tadžikistani Rashti rajoonis

Kahjuks suri kolmeaastane laps, kui ta majaseina rusude alla mattus.

Päeva jooksul oli 4 järeltõuget magnituudiga üle 3.

Maavärinat oli tunda ka naaberriikides: Usbekistanis, Kõrgõzstanis ja Kasahstanis.

Türgi

Võimas külmafront on toonud vähemalt 25 riigi provintsi kaasa järsu külmalainet, lumesadu ja tugevaid torme.

Kesk-Anatoolia piirkonnas Aksaray linnas langes temperatuur mõne päevaga +26 °C-lt -3 °C-ni.

Torm tabas kõige enam Istanbuli, rebis maha katuseid ja murdis puid. Järsk tuule suuna muutus tähendas, et lennukid ei saanud linna mõlemas lennujaamas maanduda, mis omakorda tekitas kütusepuuduse riski. 

Pealinn Ankara mattus öö jooksul lume alla, tuule kiirus ulatus 60 km/h.

Lumesadu mõjutas Anatoolia kesk- ja lääneosa. Kastamonu provintsi Agli piirkonnas ületas lumekate 13. aprillil 50 cm ja mägikülades lähenes see 80 cm-le. Autod jäid lumme kinni ja transpordiliiklus provintsis oli halvatud.

Türgit tabas tugev lumesadu

Kannatada said riigi peamised põllumajanduspiirkonnad. 10. ja 12. aprilli vahel langes temperatuur mõnes kohas -15 °C-ni.

Põllumajandusministeeriumi andmetel riik koges oma ajaloo üht laastavamat külmalainet.

Sarapuupähklid, Türgi peamine ekspordiartikkel, mis toob riigile aastas umbes 2 miljardit dollarit sissetulekut, on eriti rängalt kannatada saanud. Tasub märkida, et Türgi on selle pähkli suurim tootja maailmas, moodustades kolmveerandi maailma kogutoodangust.

Malatya provintsis on öökülmad aprikoosistandustele tõsist kahju tekitanud, kahjud ulatuvad sadadesse miljonitesse dollaritesse. Manisas sai kahjustada üle 75% viinamarjaistandustest. Kahju said ka kreeka pähklid, mandlid, päevalilled, kartulid ja ilutaimed.

Lumi ja pakane Türgis: laastavad tagajärjed viljapuuaedadele

India

India põhjaosariigid – Uttar Pradesh, Bihar ja Jharkhand – seisnud silmitsi surmavate tormide poolt tekitatud traagiliste tagajärgedega.

12. aprilli seisuga oli paduvihmade, üleujutuste ja välgulöökide tagajärjel hukkunud vaid ühe päevaga vähemalt 102 inimest.

Surmava tormi tagajärjed Indias

Kõige rohkem inimohvreid registreeriti Bihari osariigis, kus loodusjõud nõudsid 82 inimese elu. Halva katastroofide hoiatussüsteemi tõttu ei jõudnud hoiatused läheneva tormi kohta maapiirkondade elanikeni ning loodusjõud tabasid neid põllul töötades. Kahjuks see tõigi nii suure ohvrite arvu. Torm on tekitanud osariikide energia- ja infrastruktuurile tõsist kahju.

Alates 11. aprillist on Delhis möllanud torm ja tolmutorm põhjustanud Indira Gandhi rahvusvahelises lennujaamas lendude tühistamisi ja hilinemisi, jättes tuhanded reisijad lennujaama lõksu. 

Võimas torm tekitas laastamistööd ka naaberriigis Nepalis. Nepali riikliku katastroofide juhtimise ameti andmetel hukkus välgulöögi ja paduvihmade tagajärjel vähemalt kaheksa inimest.

Iraak

14. aprillil tekkis Saudi Araabia põhjaosas tugev tolmutorm, mis kattis riigi lõuna- ja keskosa. Kõige enam said kannatada Basra, Mutianna ja Maysani provintsid.

Päev muutus ööks, kohati oli nähtavus nullilähedane, põhjustades liiklusõnnetusi ja peatades tegevuse Bagdadi, Basra ja Najafi rahvusvahelistel lennujaamadel.

Iraaki haaras ulatuslik tolmutorm, nähtavus nullilähedane

Kuid tolmutormil oli inimeste tervisele kõige suurem mõju. Ühe päeva jooksul pöördus lämbumissümptomitega arsti poole üle 3700 inimese. Paljud neist, sealhulgas lapsed, viidi haiglasse. Katastroof mõjutas ka naaberriike Iraani ja Kuveiti. Iraani Khuzestani provintsis oli 15. aprillil õhus saasteainete kontsentratsioon mõnes kohas kuni 10 mikronit, mis ületas lubatud piirnormi 67 kordselt. Kuveidis registreeriti üle 80 km/h tuuleiilid, mis põhjustasid riigi eri osades elektrikatkestusi.

Tänapäeval, mil üha rohkem inimesi on tunnistajaks sagenevatele loodusõnnetustele ja anomaaliatele, paisatakse meediasse jätkuvalt väärinfot. Meedia ei selgita sagenevate loodusõnnetuste põhjusi. Meile ei näidata olulisi fakte. Ja mis kõige tähtsam, nad vaikivad ka sellest, et juba on olemas lahendus, mis suudab peatada süvenevad kataklüsmid ja ära hoida halvima stsenaariumi. 

Selle asemel uinutatakse meie valvsuse sõnadega: „Seda on varemgi juhtunud“, „Seni on kõik normaalsuse piires“, „Midagi kohutavat ei toimu.“

Kunagi võidi sellist jama lihtsalt ignoreerida. Aga mitte tänapäeval!

Tänapäeval selleks hind on liiga kõrge, sest me räägime kogu inimkonna tulevikust.

Miks nii paljud inimesed toimuvat nähes ikka veel muinasjuttudesse usuvad?

Kas nad tõesti arvavad, et see neid ei mõjuta? Kas nad elavad mingil teisel planeedil?

Lõppude lõpuks on kõigil lähedasi, perekondi, lapsi. Adekvaatne inimene, olles ohust teada saanud, edastab infot ja otsib väljapääsu. Kui tahame kaitsta elu planeedil, peame rääkima reaalsest ohust otse: globaalsetest geoloogilistest ja kliimaatilistest muutustest, Maa sügavustes toimuvatest protsessidest.

Paljud inimesed tunnevad end jõuetuna – justkui ei sõltuks neist miski. Aga see pole tõsi.

Miljardite inimeste elud sõltuvad meist igaühest, sealhulgas ka nende eludest, keda me kõige rohkem armastame.

Selle artikli videoversiooni näete siit: