Paanika Santorinis! | Planeedi vulkaanide massiline ärkamine

Santorini saar, Kreeka

Kreeka Santorini saarelt on pärast intensiivset maavärinat põgenenud üle 11 000 inimese. Seismiline aktiivsus piirkonnas algas 24. jaanuaril. Maavärinate epitsentrid asusid tektoonilise rikke ääres, Santorini ja Columbo vulkaanide lähedal. 1. veebruaril suurenes värinate sagedus ja tugevus järsult ning 3 päeva jooksul värises saar iga paari minuti järel.

Island

2. jaanuaril registreeriti Grötarvatni vulkaani piirkonnas umbes 40 minutit kestnud värinad. Tähelepanuväärne on see, et selle vulkaanisüsteemi viimane purse toimus 10. sajandil pKr.

14. jaanuaril registreeriti Bárðarbunga kaldeera loodeosas võimas maavärinaparv. Kõige võimsama värina tugevus ulatus 5,1-ni. Eriti murettekitav on asjaolu, et epitsenter asus väga madalal – kõigest 100 meetri sügavusel.

Põhja-Mariaanid

Vaikses ookeanis Mariaani põhjasaarte ahelikus asuv veealune vulkaan Ahiy näitab aktiivsuse märke. 2., 10. ja 18. jaanuaril tehtud satelliidipiltide analüüs näitas värvimuutuse veesamba olemasolu, mis on iseloomulik märk vulkaanilisest tegevusest. 9. jaanuaril kinnitasid seda ka Wake Islandi lähedale paigaldatud veealused rõhuandurid.

Indoneesia

2025. aasta jaanuaris näitas Indoneesias asuva Ibu vulkaani aktiivsus järsult. Ibu on selle kuu esimese 20 päeva jooksul pursanud üle tuhande korra.

Etioopia

Peamises Etioopia rifti piirkonnas on samuti kasvav seismiline ja vulkaaniline aktiivsus. Etioopias on Erta Ale vulkaan kuulus oma laavajärve poolest, mis on eksisteerinud enamuse viimastest aastakümnetest. Kuid 13. jaanuaril 2025 purskas vulkaan, mille tagajärjel ei täitnud laava mitte ainult kraatrit, vaid voolas ka selle piiridest välja, jõudes esimest korda 20 aasta jooksul turismiobjektide juurde.

Hawaii saar, USA

USA-s Hawaiil Kilauea vulkaani purse, mis sai alguse 2024. aasta lõpus, jätkub. Alates purske algusest on registreeritud kaheksa laavapurset, millest viimane leidis aset 3. veebruaril. Lisaks on lähedalasuvatest asulatest leitud õhukesi vulkaanilisi klaaskiude, mida tuntakse Pele juustena ja mis võivad ohustada inimese hingamiselundeid.

Supervulkaanid

Supervulkaanid kujutavad endast veelgi suuremat ohtu. Nende võimsad pursked kauges minevikus põhjustasid globaalseid katastroofe, mis hävitasid kogu elu meie planeedil. Tänapäeval sageli asuvad nende hiiglaslikes kaldeerades suured linnad.

Sakurajima vulkaan asub Aira kaldeeras, mida peetakse üheks planeedi ohtlikumaks supervulkaaniks. Alates 20. jaanuarist on Jaapani meteoroloogiaagentuur teatanud vulkaani aktiivsuse suurenemisest. Jaanuari lõpuni toimus mitu plahvatuslikku purset, mis saatsid kraatri kohale kuni 2700 m kõrgusele tuhasambad ja kuni 1300 m kõrgusele lendasid suured vulkaanilise kivimi killud.

5. veebruaril registreeriti Itaalia supervulkaani Campi Flegrei piirkonnas vulkaanilise kaldeera vahetus läheduses maavärin magnituudiga 3,1. Selle allikas asus umbes 2 km sügavusel. Kokku registreeriti 5 nädala jooksul 281 maavärinat magnituudiga kuni 3,3. Piirkonnas on suurenenud seismiline aktiivsus

Vulkaanilise kaldeera olukord muutub järjest murettekitavamaks, kuna punases tsoonis ehk selle vahetus läheduses elab ligi pool miljonit inimest.

Esiteks on Maa tuum avatud välisele kosmilisele mõjule, mis lisab sellele energiat.

Selle energia muundumise tulemusena soojuseks muutub vahevöö kuumemaks, magma muutub vedelamaks, suureneb endogeense soojuse voog sügavustest pinnale ja tekivad uued magmakeskused.

Teiseks ei suuda plastikuga reostunud Maailmaookean enam tõhusalt soojust Maa sisemusest eemaldada, mis samuti aitab kaasa planeedi siseenergia kuhjumisele.

Samadel põhjustel ei intensiivistu mitte ainult geodünaamilised protsessid, vaid ka ulatuslikud kliimamuutused ja kataklüsmid.

See dünaamika on täielikult kooskõlas matemaatilise mudeliga, mille rahvusvaheline teadlaste rühm esitas mitu aastat tagasi. Ja 2025. aasta prognoosid ei tõota midagit head.

Kuid selle asemel, et keskenduda probleemi olemusele et leida lahendusi, jätkab inimkond tegelemist kõike muuga, kui tsivilisatsiooni ellujäämiseks vajalikuga.