Miks Kamtšatka värises ja mida see kogu maailma jaoks tähendab?

30. juulist kuni 5. augustini 2025 oli Maa tunnistajaks mitmetele hävitavatele kataklüsmidele, mis näitavad, et elame globaalsete muutuste ajastul.

Indoneesias purskas Lewotobi Laki-Laki vulkaan mõne tunni jooksul kaks korda, paisates tuhka kuni 18 km kõrgusele.

Hiinas Pekingis kogetud surmavaid üleujutusi, mis nõudsid kümneid inimelusid, Austraaliat tabasid ebatavalised lumesajud ja rahe ning Ühendkuningriiki tabas haruldane torm nimega Floris. Peruus halvasid liivatormid terveid linnu ja Venemaal, Karjalast Krasnodari territooriumini, registreeriti tornaadod, mudavoolud ja äärmuslikud vihmasajud.

ALLATRA teadlased hoiatavad: kõik need on ühe ahela lülid, mille on tekitanud astronoomiline tsüklilisus. Praegu kogeb meie planeet ulatuslike loodusõnnetuste perioodi, mis toimuvad tsükliliselt iga 12 000 aasta tagant.

Nädala kõige murettekitavam sündmus oli Kamtšatkal toimunud 8,8-magnituudine megavärin – üks tugevamaid kogu vaatlusajaloo jooksul. Ta põhjustas poolsaare nihke, sadu võimsaid järeltõukeid ja uinunud vulkaanide ärkamise, sealhulgas Krašeninnikovi vulkaani, mis "vaikis" enam kui 500 aastat.

Siin näeme mitte ainult Vaikse ookeani tulerõnga aktiivsuse avaldumist, vaid ka hiiglasliku magmaatilise pluumi tekitatud rõhu tagajärge – kuuma aine voogu, mis tõuseb Maa sisemusest Siberi alt, mille epitsenter asub Norilski linna piirkonnas. Tähendab, et selle maavärina mehhanism on erinev, mis tähendab, et ka sündmuste areng on erinev.

Seega võimas maavärin Kamtšatkal pole veel lõpp. See on alles algus. Ja järgmine katastroof võib juhtuda seal, kus seda kõige vähem oodatakse. Samal ajal jätkavad teadusringkondade esindajad, eriti Venemaal, ilmse eitamist ja veenavad ühiskonda, et "kõik on kontrolli all". Nende arvamust esitatakse meedias ainsa tõena, kuigi sageli puudub sellel tõsine analüüs või kinnitus teiste teaduste vaatenurgast. Kuid avalikkusele esitatakse see lõpliku tõena.

Samuti on levinud arvamus, et võimsa M8,8 maavärina tõttu on laamad maha laetud ja lähiaastatel või isegi aastakümnetel ei tohiks oodata suuri seismilisi sündmusi.

Kui allika, st Siberi magmapluumi, kavandatud degaseerimiseks ei võeta õigeaegselt meetmeid, siis viie aasta pärast toimuvad kogu maailmas Kamtšatka omaga võrreldava võimsusega maavärinad sagedusega üks kord nädalas.

See teema ei ole ainult katastroofide kroonika. See on signaal meile kõigile: on aeg tõele otsa vaadata, lõpetada faktide ignoreerimist ja otsida tegelikke lahendusi.