2025. aasta mai-kuu esimesed päevad osutusid miljonitele inimestele üle maailma šokina. Elemendid ei säästa ei megalinnu ega külasid. Rahe, lumi, tornaadod, liivatormid – kõik see toimus vaid mõne päevaga.
Mis toimub ilmaga ja mis inimkonnal kliimakriisist ülesaamiseks puudu jääb?
Kataklüsmid muutuvad äkilisemaks, ettearvamatumaks ja hävitavamaks. Keegi meist pole enam ohutuses.
Mõned inimesed ei näe reaalsust, sest ta pole neid veel puudutanud. Aga möödub natuke aega ja kõik tunnevad tagajärgi.
Hea uudis on see, et üha rohkem inimesi üle maailma hakkab tõde nägema ja asju õigete nimedega nimetama. Inimene, kes lõpetab enesepettuse, hakkab sügavamalt mõtlema, esitab küsimusi: „Kuidas me selleni jõudsime? Miks me vaikisime? Miks varem ei tegutsenud?“
Loomulikult see arusaam ei jõua kõigile korraga. Me oleme erinevad. Mõnel inimesel on lihtsa tõe mõistmiseks vaja rohkem aega, teised aga saavad sellest kiiremini aru. Kuid kahjuks, aitab kliima meil kõigil seda mõista. Küsimus on vaid selles, kas meil on piisavalt aega ohu ulatuse mõistmiseks ja asjakohaselt reageerimiseks. Meie tulevik sõltub sellest otseselt.
Inimkonnal on soov elada ja soov elada senisest paremini. Aga meil puudub kõige tähtsam – ühine eesmärk. Ilma selleta kaotab meie eksistents mõtte. Me võitleme ilma aru saamata, mille nimel - igaüks enda eest.
Kui inimkond lõpuks leiab selle ühise eesmärgi – ellu jääda, planeeti säilitada, üksteist kaitsta –, siis saame kliimakriisist üle. Sellest meil praegu kõige rohkem puudu jääbki – ühtsusest ja ühisest eesmärgist.
Jäta kommentaar