Ülevaade kliimakatastroofidest planeedil 1.–7. oktoobrini 2025a.

Surmav torm “Emi” Põhja-Euroopas, laastav taifuun “Matmo” Aasias, salapärane vulkaanipurse Kamtšatkal ja lumeapokalüpsis Balkanil. Loe nendest ja teistest sündmustest möödunud nädalal, 1.–7. oktoobril 2025, sellest numbrist.

Samuti saate teada ühest peamisest, kuid siiski alahinnatud tegurist, mis praegu hävitab igaühe meist seest poolt ja kogu planeedi ökosüsteemi.

Torm Emi

Oktoobri alguses tabas Põhja-Euroopat surmav torm Emi. See oli sügishooaja esimene suurem nimeline torm, mis tõi kaasa hävitavaid tuuli ja paduvihma.

3. oktoobril torm Iirimaal katkestas elektri 200 000 kodus ja halvas lennuliikluse. Pealinnas Dublinis tühistati 115 lendu. Kahjuks oli ka inimohvreid: Donegali maakonnas hukkus mees.

Suurbritannias oli püstitatud oktoobri - kuu minimaalse rõhu rekord 947,9 millibaari. Just see anomaalne atmosfääri “hõrenemine” oligi mootoriks, mis suurendas piirkonna tuulte tegevuse erakordse intensiivsuseni.

Suurbritannia meteoroloogiaagentuuri teatel oli Tiree saarel fikseeritud tuuleiili kiirusega 154 km/h.

Torm Emi Suurbritannias: võimas tuuleiil murdis puu maha

Londoni kuulsad kuninglikud pargid suleti, langenud puud blokeerisid maantee- ja raudteeliiklust üle kogu riigi ning Šotimaal peatati golfimeistrivõistlused.

Lääne-Norras tormi tõttu oli suletud üle 170 sõidutee. Torm kahjustas üle 2500 hoone, rebides maha katuseid ja varisedes seinu. Mägiteel kukkus buss ümber ja Oslos sõitis langenud puude tõttu rööbastelt maha metroorong. Ørlandi vald jäi täielikult isoleerituks pärast parvlaevaliikluse tühistamist ja teede sulgemist.

Tormi Emi järgne häving Norras

Rootsi meteoroloogid andsid lääne- ja lõunarannikule oranži hoiatuse, kus teatati orkaani tugevusega tuultest ja paduvihmadest.

4. oktoobril torm Emi tabas Hollandit kuni 120 km/h tuulega, põhjustades ulatuslikku hävingut. Amsterdami Schipholi lennujaam tühistas umbes 150 lendu ja parvlaevaliiklus Lääne-Friisi saartele peatati täielikult.

Belgia linnas Oostendes suleti ohutuskaalutlustel juurdepääs lainemurdjatele. Tugevad tuuled, mis ületasid 100 km/h, põhjustasid puude maha kukkumist pargitud autodele. 

Taani linnas Skagenis paiskasid kuni 4 meetri kõrgused lained tohutuid kive üle kai. Rohkem kui pool kuu sademetest sadas sinna vähem kui kahe päevaga.

Torm ründas Prantsusmaa põhjarannikut Cap de la Eve'is kuni viie meetri kõrguste lainete ja kuni 131 km/h tuuleiilidega. Tuhanded kodud piirkonnas jäid elektrita ja rongiliiklus oli häiritud. Torm nõudis kahe inimese elu: üks uppus merre ja teine ​​suri autos, kui sellele kukkus puu.

Torm Emi tabas Prantsusmaa põhjarannikut

Balkani poolsaar

3. oktoobri öösel põhjustas enneolematu vihmasadu katastroofilisi üleujutusi Bulgaaria lõunapoolse Musta mere rannikut.

Kõige rängemalt said kannatada Elenite, Päikeseranniku, Sveti Vlasi ja Tsarevo linna kuurordid. Izgrevi külas ööpäeva jooksul ilmajaamad fikseerisid üle 410 mm sademeid.

Burgase piirkonna viies omavalitsuses kuulutati välja eriolukorda.

Bulgaaria Musta mere rannikul oli katastroofiline üleujutus

Võimsad veejoad pühkisid merre arvukalt autosid ja kaubikuid, ujutasid üle eramuid ja hotelle ning hävitasid teid. Üle 80 küla jäi elektrita.

Äkiline üleujutus nõudis vähemalt nelja inimese elu. Sajad elanikud ja turistid evakueeriti.

Samal ajal täheldati riigi põhjaosas karmi talveilma: vihm muutus lörtsiks, blokeerides ajutiselt mäekurusid ja põhjustades elektrikatkestusi. Riiklik raudteefirma teatas langenud puude tõttu olulistest rongide hilinemistest ja tühistamistest.

Sarnased ilmastikuanomaaliad mõjutasid ka naaberriike Lääne-Balkanil. Serbia mägistes piirkondades sadas maha kuni pool meetrit lund. Katastroof kahjustas infrastruktuuri: langenud puud katkestasid elektriliine ja blokeerisid teid. Riigi lõuna- ja keskosas asuvad Ivanjica, Medvedja ja Crna Trava vallad jäid elektri ja kommunikatsioonita.

Serbiat tabas äärmuslik lumesadu

Bosnias ja Hertsegoviinas pealinna Sarajevot tabas tugev lumesadu, mis ootamatusega jahmatas nii elanikke kui ka turiste. Külmakraade ootamata saabusid reisijad linna suveriietuses – ja 24 tunni jooksul olid nad sunnitud otsima omale talvesaapaid ja -jopesid. 

Venemaa

4. oktoobril ilmusid teated Kronotski vulkaani äkilisest purskest Kamtšatkal, mis oli üle 100 aasta uinunud.

Kronotski vulkaan asub Kamtšatka idapoolse vulkaanilise tsooni põhjaosas, umbes 10 km Kronotski järvest idas ja 225 km kaugusel Petropavlovsk-Kamtšatskist. Selle viimane kinnitatud purse toimus aastatel 1922–1923.

Kamtšatka vulkaanipursetele reageerimise meeskonna (KVERT, IVS FEB RAS) satelliidiandmete ja vaatluste kohaselt registreeriti kohaliku aja järgi kell 11:50 9,2 km kõrgusele merepinnast ulatuv tuhapilv. Tuhapilv ulatus 85 km kaugusele.

Määrati kõrgeima, punase, lennundusvärvikoodi.

Alguses teadlased arvasid , et Kronotskil algas plahvatuslik purse, kuid tegid peagi kindlaks, et tegemist oli auru ja vana tuha freaatilise vabanemisega, mis pärines tõenäoliselt Krašeninnikovi vulkaani nõlval asuvast Krokuri maarist.

Füüsilise auru eraldumine Kronotski vulkaanil Kamtšatka poolsaarel Venemaal 

Selle versiooni poolt esitatud argument oli see, et pilv hajus vaid viie tunniga – oluliselt kiiremini kui tüüpiline vulkaanilise tuha välja heide, mis võib atmosfääris püsida mitmeid päevi – ja sisaldas suures koguses veeauru. 

5. oktoobril teatasid Kronotski looduskaitseala töötajad aga, et maar ei ole aktiivsust näidanud ja mingeid muutusi pole registreeritud, seega välistati Krokuri hüpoteesi. Selle tuhapilve päritolu on teadmata ja kohalikud eksperdid ei kiirusta tunnistamast, et võis ärgata mõni teine, varem uinunud vulkaan.

Väärib märkimist, et rahvusvahelise uurimisrühma ALLATRA teadlased on juba üle kümne aasta hoiatanud vulkaanilise aktiivsuse suurenemise eest planeedil ja eriti Kamtšatkal. Samuti on nad kindlaks teinud piirkonna seismilise aktiivsuse järsu ja ebanormaalse suurenemise tegelike põhjusi.

Nepal

Kuigi vihmaperiood Nepalis on juba lõppenud (see kestab juunist septembrini), on alates 3. oktoobrist riigi kesk- ja idaprovintse tabanud paduvihmad.

Nepali laastavad üleujutused: üle kallaste ajavad jõed ujutavad üle elamurajoone  

Need põhjustasid laastavaid üleujutusi ja maalihkeid, millest enim said kannatada Bagmati, Madheshi ja Koshi provintsid.

Kaheksas suuremas jões üle riigi ületas veetase ohtlikku taset. Kosi jões, mis on üks piirkonna suurimaid veeteid, veetase tõusis enam kui kahekordselt tavapärasest kõrgemale. Kosi paisul registreeriti kriitiline vooluhulk üle 510 000 kuupmeetri sekundis. Kuulutati välja kõrgendatud valmisoleku seisundit. Tavapärase 10–12 asemel avati kõik 56 üleujutuslüüsi ja liiklus sillal oli lubatud ainult päästeteenistustele.

Jõed ajasid üle kallaste, ujutades üle elamurajoone. Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodudest lahkuma. Päästeoperatsioonidele abiks saadeti üle 20 000 politseiniku.

Nepali paduvihmade tagajärjed: vesi ujutas üle külad ja hävitas elamud  

Tugeva vihma ja halva nähtavuse tõttu peatati kõik siselennud.

Nepali pealinna Kathmandust teiste piirkondadega ühendavad peamised teed suleti, mõned maalihkete tõttu, teised ettevaatusabinõudena. Teetõkked tekkisid just siis, kui sajad tuhanded inimesed naasid Kathmandusse pärast riigi peamise püha Dashaini tähistamist, mil elanikud traditsiooniliselt reisivad oma koduküladesse lähedasi külastama.

Langtangi kaitsealal pühkis üleujutatud jõgi minema neli turisti, kes on siiani kadunud. Maalihked blokeerisid teid Everestile ja reisijatel soovitati kasutada alternatiivseid teid.

Nepalis on paduvihmad põhjustanud maalihkeid ja varisenud teid  

Ilami ringkonnas paduvihmad põhjustasid mitu maalihket, mis hävitasid kodusid ja nõudsid vähemalt 37 inimese elu. Katastroof toimus öösel, kui inimesed magasid. Üks tragöödiatest leidis aset Ghose külas Ilam-6 omavalitsuses (Ilami ringkond, Koshi provints): maalihe kattis maja, tappes kuute inimest ühest perekonnast.

Ekspertide sõnul, enamikku kannatada saanud piirkondadest varem pole peetud kõrge riskiga tsoonideks, seega nendes piirkondades toimunud maalihked osutusid täieliku üllatusena.

Lõuna-Nepalis hukkus välgulöökides kolm inimest.

6. oktoobri seisuga on välgulöögid nõudnud üle kogu riigi 60 inimelu, 11 on teadmata kadunud.

Naaberriigis Indias, Lääne-Bengalis Darjeelingi linnas, 6. oktoobri öösel lakkamatu vihmasadu tappis vähemalt 20 inimest, hävitas sildu ja teid ning ujutas üle ulatuslikke alasid.

Indias varises kokku paduvihmide tõttu maja  

Lääne-Bhutanis põhjustas enneolematu vihmasadu Thala hüdroelektrijaamas suure hädaolukorra. Vaid seitsme tunniga suurenes tammi võimsus enam kui kuuekordseks, põhjustades selle ülevoolu.

Taifuun Matmo

Taifuun Matmo tabas Lõuna-Hiinat oktoobri alguses, täpipealt sel ajal toimuvad rahvuspühad ja kesksügise festivalid. Seda perioodi peetakse traditsiooniliselt turismihooaja tipphetkeks, mil miljonid inimesed üle riigi reisivad, ja mis omakorda suurendab transpordi ja päästeteenuste koormust.

Taifuun Matmo tabas Lõuna-Hiinat võimsa tuulega  

4. oktoobril kuulutati Hainani saarel välja 1. tase ehk kõrgeim ohutase.

Haikou maakonnas ja Wenchangi linnas ajutiselt peatatud mereliiklus, suletud ettevõtted ja transport ning koolid ja kaubandusasutused. Haikou Meilani rahvusvahelises lennujaamas tühistatud kõik lennud ja kogu rongiliiklus saarel, sealhulgas kiirraudteeliiklus, on peatatud.

5. oktoobri hommikul Matmo väljus kaldale ja tekitades kuni 42 m/s kiirusega tuuleiile, mis rebisid katustelt raudplekke ja murdsid puid.

Taifuun Matmo tagajärjed Hiinas  

Võimud evakueerisid üle 200 000 elaniku, paigutades neid ajutistesse varjupaikadesse.

Meilani ringkonnas Haidiani jõel tormilained põhjustasid terasest kaubalaeva randumisest eemaldumist ja selle triivimist silla poole, tõsiselt ähvardades selle ohutusele. Päästeteenistustel ja merendusteenistustel õnnestus laev kindlustada ja minema pukseerida.

5. oktoobri õhtul tabas Mandri-Hiinat lõunaosas taifuun. Guangdongi provintsis Zhanjiangi maakonnas ulatusid maksimaalsed tuuleiilid kiiruseni ligi 57 m/s ja Xuweni maakonnas sadas 4. ja 6. oktoobri vahel maha 453,3 mm vihma. 

Pärast taifuun Matmo Hiinast läbimurret tungis vesi majadesse  

Hoolimata asjaolust, et taifuun Matmo nõrgenes pärast Hiina läbimist, tõi selle ringlus 6. oktoobril Põhja-Vietnami katastroofilisi üleujutusi ja maalihkeid: riigis registreeriti kolme jõe ligi 40 aasta kõrgeimaid üleujutusi.

Cau jõgi, mis voolab läbi Thai Nguyeni linna, tõusis enam kui meetri võrra üle eelmise rekordtaseme, tänavatel olev vesi ulatus autode katusteni. Paljud elanikud olid sunnitud katastroofipiirkonnast lahkuma.

Sotsiaalmeedia kasutajad postitasid abipalveid, kuna nende sugulased ja sõbrad mitmes provintsis (Thai Nguyen, Cao Bang ja Lang Son) jäid ilma elektri ja toiduta.

Taifuun Matmo nõrgenemine põhjustas ulatuslikke üleujutusi Vietnami Thai Nguyeni provintsis  

Thai Nguyeni provintsis tekkis maanteele 3B tohutu auk, mis halvas liikluse sellel elutähtsal lõigul.

Lang Soni provintsi üleujutatud piirkondade elanikele saadeti kohale kolm helikopterit, et toimetada kohale enam kui neli tonni vett, toitu ja olulisi tarvikuid.

Bac Khe 1 hüdroelektrijaamas toimunud umbes viie meetri laiune tammi purunemine sundis allavoolu asuvate kogukondade elanikke evakueerima.

Pealinnas Hanois, kus paljud pered olid just lõpetanud surmava taifuun Bualoi (mis tappis vähemalt 56 inimest ja põhjustas hinnanguliselt üle 710 miljoni dollari suuruse majandusliku kahju) mahajäetud muda ja prahi koristamise, tõi taifuun Matmo kaasa järjekordse paduvihmalaine, mille sademete hulk ulatus mõnes piirkonnas kuni 350 mm-ni.

Pumbajaamad töötasid täisvõimsusel, et eemaldada vett pealinna 90 üleujutatud piirkonnast.

Taifuun Matmo järel Vietnamis üleujutatud tänavad  

Üks linnaelanik tunnistas, et olukorrast on saanud nõiaring – sajab vihma, tänavad on üle ujutatud, inimesed üritavad meeleheitlikult ellu jääda – ja ta kardab, et see võib peagi nende jaoks normiks saada.

Katastroof tekitas riigile tohutut kahju: ligi 17 000 kodu jäi vee alla ning üle 22 500 hektari riisi- ja muid põllukultuure ujutatud üle. Üle 200 000 karilooma ja linnu hukkus või uhus minema.

Vietnami keskkonnaministeeriumi andmetel on 8. oktoobri seisuga äkilised üleujutused ja maalihked tapnud kaheksa inimest ja viis on siiani teadmata kadunud.

Taifuun Matmo järel Vietnamis katastroofilised üleujutused  

Arvukad uuringud toovad äärmuslike sademete peamise põhjusena välja niiskusesisalduse järsu suurenemise atmosfääris soojenemise tõttu. Soojem atmosfäär suudab tõepoolest hoida oluliselt rohkem niiskust ja transportida seda tohututele vahemaadele.

Siiski on veel üks tegur, mida enamik eksperte oma arvutustes ei arvesta, ja paljud ei ole isegi teadlikud selle negatiivsest mõjust planeedi kliimasüsteemile.

Me räägime atmosfääris leiduvatest mikro- ja nanoplastidest.

Triljonid neist osakestest pole kaugeltki ohutud ja inertsed tolmuosakesed; need võivad akumuleerida ja säilitada elektrostaatilist laengut väga pikka aega, muutes oluliselt atmosfääri füüsikalisi omadusi.

Selle tulemusena näeme pilvedes põhimõttelist muutust. Plastosakesed toimivad “ülitõhusate” kondensatsioonikeskustena, põhjustades pilvede teket tavapärasest madalamal. Need säilitavad niiskust kauem ja suuremas koguses ning kui hakkab vihma sadama, siis seda langeb katastroofiliste paduvihmade näol.

Lisaks toimib ookeanis ja atmosfääris olev plastik soojusisolaatorina, takistades normaalset soojusvahetust vee ja õhu vahel. Selle tulemusel energia ei haju, vaid jääb Maa süsteemi.

Kõige ohtlikum on aga see, et antud protsess on iseennast tugevdav. Ookeani soojenemine suurendab aurustumist ja koos auruga tõuseb atmosfääri veel rohkem nanoplasti. Õhk muutub laetumaks ja lõksus olev energia kiirendab veelgi edasist soojenemist. Rohkem soojust → rohkem niiskust → rohkem plastikut – ja nii lõputult.

Kakskümmend aastat tagasi interdistsiplinaarne teadlaste rühm ALLATRA alustas nanoplastide uurimist ja oli esimene, kes hoiatas nende ohtlikkuse eest. Nad avastasid, et nende osakeste kõige ohtlikum omadus on võime akumuleerida elektrostaatilist laengut, mis mõjutab nii inimesi kui ka keskkonda.

Selle probleemi lahendamine ei ole aga ühe uurimisrühma jõududega võimalik. Tõhusa lahenduse leidmine nõuab teadlaste pingutusi ja ressursse kogu maailmast.

Seetõttu on aktiivne avalikkuse osalemine olulisem kui kunagi varem. Vaja on tugevat avalikkuse nõudlust nanoplasti uuringute järele. Kiire lahendus on võimalik alles siis, kui kõik tunnistavad probleemi pakilisust ja tegelevad teadlikkuse tõstmisega.

Selle artikli videoversiooni leiab siit: