Ülevaade kliimakatastroofidest planeedil 10. juulist 16. juulini 2024.

Sel nädalal on Maa kogenud mitmeid kataklüsme, mis on jätnud jälje üle maailma. Katastroofe oli nii palju, et otsustasime keskenduda ainult kõige tõsisematele sündmustele, mis Euroopas 10.–16. juulini aset leidsid. Samuti saate teada, mis aitab inimkonnal eelseisvas kliimakaoses ellu jääda.

Tormid ja tornaadod

Euroopa riike on tabanud tugevaimad tormid alates 11. juulist 2024.

Äikesetormid, vihmasajud, tugev tuul, rahe ja isegi tornaadod möllasid mitu päeva.

Slovakkias katkes ja siis võimsa tormi tõttu ära jäi riigi üks suurimaid muusikafestivale Pohoda, mis toimus Trencini lennujaama territooriumil.

12. juulil tugev tuul purustas lavakonstruktsiooni. Sel ajal oli läheduses mitusada inimest. Päästjatel tuli ohvreid otsida teenistuskoerte ja termokaamerate abil. Päästeteenistuse andmetel sai 14. juuli seisuga vigastada 29 inimest.

Tuulest kahjustatud lavakonstruktsioon Pohoda festivalil Slovakkias

Samuti said kannatada telgid ja kioskid, kus müüdi toitu ja jooke.

Slovakkia lääneosas torm jättis vooluta 135 000 majapidamist. Riigi lõunaosas said kahjustada raudteeliinid. Budapesti ja Prahasse suunduvad rahvusvahelised rongid suunati teistele marsruutidele.

Saksamaal 12. juulil samuti peaaegu kolmandik riigist sai katastroofi tõttu tõsiselt kannatada. Kahju tekitati sellistele liidumaadele nagu Baieri, Baden-Württemberg, Nordrhein-Westfalen, Alam-Saksi ja Saksimaa.

Ülem-Baieri ja Švaabimaa piirkondades olid keldrid ja tänavad üle ujutatud ning langenud puud raskendasid liiklust.

Langenud puud takistavad rongiliiklust Saksamaal Baieris

Baden-Württembergi osariigis Calw linnas kahjustas rahe majade katuseid ja maha langenud puu rabas jalust lapse.

Ülem-Švaabimaal Bodeni järve piirkonnas sai välgulöögist kannatada mitu maja. Nordrhein-Westfaleni osariigis Telgte linnas põhjustas tornaadolaadne nähtus tööstuspiirkonnale tõsist kahju.

Alam-Saksi liidumaal Nordhorni linnas ujutasid tugevad vihmasajud üle kohaliku kliiniku, mistõttu tuli kiirabiosakond kiirelt sulgeda. Alam-Saksi liidumaa lõunaosas sai tuule käes kannatada hooldekodu.

Samal päeval Austrias registreeriti meteoroloogiateenistuse UBIMET andmetel 190 000 välgulööki.

Kärnteni liidumaa järvedel pidid päästeteenistused päästma ujujaid ja surfajaid, kes tugeva lainetuse tõttu ei jõudnud kaldale. Tirooli liidumaal osa teid suleti maalihke tõttu.

Maanteeameti meeskonnad puhastavad teid pärast maalihkeid Austrias Tiroolis

Viini lennujaamas tühistati ilmastikuolude tõttu umbes 40 lendu.

Vorarlbergi liidumaal Reini orus sadas äärmuslikke sademeid: vaid mõne minuti jooksul sadas maha 30 liitrit vett ruutmeetri kohta. Ja rahe laastas enam kui 5000 hektarit maad. Austria kindlustusfirma hindas kahju suuruseks ligikaudu 1,2 miljonit eurot.

Šveitsis Ticino kantonis täheldati tugevaid tuuleiile - kuni 106 km/h. Cadenazzo vallas 20 minutiga langes maha ligi 50 mm vihma. Riva San Vitale kommuunis olid hävitatud paadisillad. Kamorino linnas kahjustasid tormid ja rahe kasvuhooneid ja laastasid põlde.

Tormi- ja rahekahjustused Šveitsis Camorino linnas

13. juulil tabasid Sloveeniat laastavad tormid. Slovenska Bistrica ja Oplotnica omavalitsusüksused said tõsiselt kannatada.

Slovenska Bistrica kodanikukaitse peakorteri teatel kahjustas tohutu suurusega rahe vähemalt 350 hoonet, palju sõidukeid ja päikeseelektrijaamu.

Tohutu rahe Sloveenias

Tugevate tormide käes said kannatada ka Valgevene elanikud.

13. ja 14. juulil tabas stiihia Grodno, Minski, Gomeli ja Mogiljovi piirkondi ning Minski linna.

Selle tagajärjel hukkus Valgevene eriolukordade ministeeriumi andmetel 6 inimest, sealhulgas kaks last, ja 15 inimest sai vigastada.

Belhydromet on teatanud maksimaalsest punasest häiretasemest.

Erinevatest piirkondadest pärit pealtnägijate sõnul möllasid tormid loetud minutid. Kuid sellest hoolimata olid tagajärjed katastroofilised. Kiirusega kuni 30 m/s tuul murdis suuri puid nagu tikke ja juuris need välja. Maha langes üle 2000 hektari metsa.

Tugev tuul murdis puid nagu tikke, Valgevene

Langevad puud põhjustasid mitmeid elektriliinide katkestamisi ja kahjustasid poste. Energeetikaministeeriumi teatel jäid elektrita 2000 asulat riigis.

15. juuli hommikuks jäi neist vooluta veel 1200 inimest.

Katastroof kahjustas palju maju ja hooneid. Kaugrongid hilinesid mitu tundi ja elektrirongide liiklus tühistatud.

Bresti piirkonnas sadas suur rahe. Mõne rahetera suurus ulatus 7 cm.

Valgevenes Bresti oblastis sadas suur rahe

Torm tabas Rechitsa linna lähedal asuvat lastelaagrit väliürituse ajal. Ilm muutus välgukiirusel ja vihma sadas maha seinana.

Puude langemise tõttu hukkus üks laps ja veel kuus sai vigastada.

13. juulil hävitasid mitmed tornaadod Põhja-Leedus külasid.

Šiauliai maakonna elanikud ei suuda siiani kogetud õudusest taastuda. Naine ja ta lapsed jõudsid vaevu lehtlasse peitu pugeda, samal ajal kui Meshkiskikese külas tornaado nende maja mõne sekundiga hävitas. Kergeid vigastusi nad said tuulekeerisest paiskunud klaasikildudest ja mööblist.

Tornaado laastavad tagajärjed Leedus Šiauliai maakonnas

Meteoroloog Gitis Valaika avaldas arvamust, et see tornaado oli üks võimsamaid Leedu ajaloos. Esialgsetel hinnangutel, tuule tugevus ulatus 60–70 m/s, mis vastab kategooriale F2.

Ja naaberriigis Lätis, Olaine linna lähedal, pühkis tornaado samal päeval üle päikesepaneelide pargi, hävitades selle ja tõstes paneelide killud kõrgele õhku.

Lätis Olaine lähistel pühkis tornaado üle päikesepargi

Päev varem, 12. juulil tabas Bauska piirkonda äikesetorm koos rahe ja paduvihmaga taevast, tuuleiilid ulatusid 31 m/s.

Tugev tuul rebis Bauska staadioni katuse maha ja paiskas selle lähedal asuvatele hoonetele.

Ettevõtte Sadales tīkls andmetel jäi riigi keskosas elektrita umbes 8800 tarbijat.

Ebatavaline kuumus ja tulekahjud

Ida- ja Kagu-Euroopat on tabanud äärmuslik kuumus. Sadu rekordeid purustati Ukrainas, Moldovas, Venemaal, Valgevenes, Ungaris, aga ka Balkani poolsaare riikides. Enamikus riikidest kehtestati kõrgete temperatuuride tõttu punase häiretase.

Kaardil on Euroopas esinevad temperatuurianomaaliad 12. juulist 19. juulini 2024.

Ukrainat on vallutanud talumatu kuumus. Termomeetrid on jõudnud 40-41 °C, lähenedes absoluutsetele maksimumidele kogu riigi vaatluste ajaloos. 11. juulil registreeriti Nikolajevi linnas +40,5 °C – absoluutne rekord kogu piirkonna vaatluste ajaloos. Kuumarekord tabas riiki tavapärasest kuu aega varem (Ukraina kõrgeimad temperatuurid on tavaliselt augusti alguses) ja päeva keskmised temperatuurid on 6–10 °C võrra üle normi.

Linnades oli palavust tunda veelgi intensiivsemalt, inimesed jagasid fotosid, kus õhutemperatuur termomeetritel oli +50 °C ja üle selle.

Kuumus tekitas autojuhtidele probleeme: päikese kätte pargitud autodes tõusis temperatuur +75 °C, armatuurlauad hakkasid sulama ja osa inimesi kaotas teadvuse otse rooli taga.

Ebatavalise kuumuse tõttu sulas auto armatuurlaud, Ukraina

Ungari võimud andsid kogu riigis kuumahoiatuse. Õhutemperatuurid on viimastel aastatel olnud keskmisest kõrgemad peaaegu 10 °C võrra.

Serbias tänu sellele, et inimesed aktiivselt kliimaseadmeid sisse lülitasid, tõusis elektritarbimine sama suureks kui talvel kõvade külmade ajal.

Lõuna-Rumeenias, mõnes kohas, näiteks Calarasi Dolj maakonnas, on kodu jahutamine sagedaste elektrikatkestuste tõttu muutunud luksuseks.

Kõrge välistemperatuuri tõttu kaablid ja muud pisiseadmed elektrikilpides sulasid. Asfaldi temperatuur ulatus +69 °C.

Rumeenias ebatavaliselt kõrge temperatuur

National Railway Company CFR SA andmetel vähenesid rongide kiirused kogu raudteevõrgus tavapärasega võrreldes keskmiselt 20–30 km/h, kuna rööbaste temperatuur ületas ohtliku +50 °C.

Kogu riigis kannatasid inimesed rongides kuumuse käes: vagunite pinnatemperatuur ulatus +37 ° C-ni ning suurenenud õhuniiskus ja kitsad tingimused ainult suurendasid ebamugavust.

Akende avamine ei aidanud ja osa reisijaid oli sunnitud lahtiste ustega treppidel sõitma. Isegi konditsioneeriga varustatud rongides ei suutnud seadmed ebatavalise kuumusega toime tulla.

Vähene sademete hulk ja põud tähendasid, et vähemalt kuues Rumeenia vallas : Constanta, Alba, Dolj, Iasi, Prahova ja Gorj maakondades varustati veega graafikujärgselt vaid paar tundi päevas.

Albaanias oli lämmatavalt palav, õhutemperatuur varjus küündis +42 °C. Riigi valitsus on palunud Euroopa Liidult abi ulatuslike metsatulekahjude tõrjumisel. Kõige keerulisem olukord on tekkinud mägistel aladel, kus tuletõrjujad ei saa eritehnika puudumise tõttu tuld kustutada.

Ulatuslikud metsatulekahjud Albaanias

Olukord looduspõlengutega on riigis nii kriitiline, et tahtliku või juhusliku süütamise eest on karistus kuni 15 aastase vangistusega.

Lõuna-Venemaad on haaranud äärmuslik kuumus. Siin esimest korda ajaloos suvine elektritarbimise tippaeg ületas talvise oma. Põletav päike hävitab saaki, kuivatab taimi ja kutsub esile looduslikke tulekahjusid.

14. juulil Novorossiiski linna lähedal puhkes tulekahju. Tugeva tuule tõttu hakkasid leegid ülikiiresti laiali kasvama ja levisid Utrishi looduskaitsealale ning Romanticu, Sailor ja Stroiteli puhkekeskuste territooriumile.

Metsatulekahju Venemaal Novorossiiski lähedal

Eriolukordade ministeeriumi andmetel evakueeriti umbes 600 inimest. Põles 62 hektarit punasesse raamatusse kantud metsa. Tulekahju kustutamiseks kasutati märkimisväärseid jõude: kolm helikopterit, lennuk, 84 tehnika ühikut ja üle 300 spetsialisti.

16. juulil Kubanis registreeriti uued ööpäevased soojarekordid. Termomeetrid tõusid üle 39 °C. Mõnes paigas kuumus lööb rekordeid juba mitu päeva järjest. Krasnodari ja Armaviri linnades registreeriti +39 °C, Anapas - +39,2 °C, Tuapses - +35,7 °C.

Doni-äärses Rostovi linnas hakkasid kalad kuumuse tõttu surema. Põhjaveehoidlas tekkis massiline kalade hukkumine lämbumise tõttu.

Venemaal Doni-äärses Rostovis kuumuse tõttu hukkusid kalad

Äärmuslikud temperatuurid ohustavad köögiviljasaaki. Põllumajandustootjad löövad häirekella, et järgmise kahe-kolme kuu jooksul pole peaaegu ühtegi köögivilja! Väljakannatamatu kuumuse tõttu inimesed on sunnitud öösiti põllumajandustöid tegema, kui temperatuur veidigi langeb.

Bulgaarias toimus 15. juulil ebatavalise kuumuse tõttu rohkem kui 200 looduslikku tulekahju.

Kõige tõsisemalt sai kannatada Bulgaaria lõuna- ja kaguosa. Svilengradi vallas oli viimaste aastakümnete rängim tulekahju. Juba läbi põlenud üle 40 500 ha põllumaid ja metsa. Tulekahjud on jõudnud asustatud aladele lähedale, on juba maha põlenud 13 maja ja mitmed autod.

Bulgaarias tulekahju hävitas maja

Olukord on väga pingeline tugeva tuule tõttu, mis muudab pidevalt suunda, aidates kaasa tule kiirele ja kaootilisele levikule.

Kreekas süvendavad kuumalainet põud, tulekahjud ja veepuudus. Rööbastee deformatsiooni tõttu, mis tingitud kõrgetest temperatuuridest, peatati rongiliiklus Patrase linnast Peloponnesose poolsaarele. Ja remont algab alles pärast temperatuuri langemist.

Naxose saare suurim veehoidla on ära kuivanud. Ja kohalike elanike kuivadesse kaevudesse satub merevesi, põhjustades kahju kartulisaagile.

Kreekas Naxose saarel on ära kuivanud suurim veekogu

Veepuuduse tõttu on Karpathose võimud kehtestanud piirangud basseinide täitmisele ning neil on plaanis rajada Thassose saarele veemagestamistehase.

Selle artikli lõpus tahaksime teha järgmise järelduse. Kuumus, tormid ja muud katastroofid hävitavad infrastruktuuri ja toovad kaasa katastroofilise elektripuuduse. Taastumine võtab sageli päevi, nädalaid ja isegi kuid. On ilmne, et inimkond vajab energiaallikaid, mis ei sõltu looduslikest jõududest.

Ja sellised tehnoloogiad on juba olemas. Need pakuvad inimestele vajalikku energiat kõikjal planeedil, aitavad meil üle elada eelseisva kliima kokkuvarisemise ja viivad inimkonna uude kõrgemasse arengufaasi. Nüüd oleme ristteel. Ja põhiküsimus on, mida me valime? Kaose, kannatusi ja lõpuks surma? Või uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja tsivilisatsiooni arengut?

Küsimusele, kuidas olukorda muuta, saad vastuse dokumentaalfilmist „Vesi õhust. Inimkonna päästmise tee”, mille leiate meie kanalilt.

Selle artikli videoversiooni leiate siit: