Ülevaade kliimakatastroofidest planeedil 9. oktoobrist 15. oktoobrini 2024.

Maroko

Marokos põhjustasid ebatavalised vihmad tõsiseid üleujutusi ning järvede ja tiikide moodustumist ühes maailma kuivemas piirkonnas – Sahara kõrbes. Riigi lõuna- ja kaguosas sellist nähtust pole kunagi olnud. Nüüd aga Zagora ja Tata linnade vahel asuv Iriki järv, mis jäi kuivaks 50 aastat tagasi, nüüdseks täitunud veega. Paljud turistid ja kohalikud elanikud kogunesid seda piirkonna ainulaadset nähtust vaatama.

Ebatavaliste vihmade tagajärjel täitus kuiv Iriki järv uuesti veega, Maroko (Sahara kõrb)

Riigi pealinnale Marrakech alates 12. oktoobrist kahe päevaga sadas maha 45 mm, mis ületab piirkonna 2 kuu sademete normi (oktoobri kuu keskmine on 21,3 mm).

Vihm põhjustas üleujutusi, mis uputasid ära elurajoone ja halvasid liikluse linnatänavatel.

Väärib märkimist, et see pole viimastel kuudel esimene kord, mil riiki tabavad täiesti ebatüüpilised tugevad vihmasajud ja sellele järgnenud üleujutused. Seega, septembris vaid kahe ööpäevaga sadas maha üle 100 mm vihma, ületades oluliselt selle kuiva piirkonna aastanormi.

Torm Kirk

8. oktoobril tabas Lääne-Euroopat võimas torm Kirk.

Tugev tuuleiil tormi Kirk ajal rebis Portugalis maja katuse maha

Portugali rannikul ulatus tuule kiirus 120 km/h. Lained tõusid kuni 7 m. Porto linnas langetas torm riigi põhjaosas üle 400 puu, kahjustades autoid ja blokeerides rongirööpad. Elektrita jäi üle 300 000 inimese.

Tugev tuul puhub Hispaania põhja- ja loodeosas. Hispaanias Cantabria provintsis puhanguti kuni 205 km/h tuul rebis maha supermarketi ja haigla katused. Galicia piirkonnas langenud puud, maalihked ja üleujutused oluliselt rakendasid maantee- ja raudteeliiklust.

Torm Kirk põhjustab Hispaanias Galicias üleujutusi

Prantsusmaa lõuna- ja keskpiirkonnad said tormi tõttu tugevasti kannatada. Vahemerel Sete linna rannikul läks ümber 3 laeva, mille tagajärjel hukkus üks amatöörmadrus, kes sattus kriitilises seisundis haiglasse ja veel üks oli raskes seisundis toimetatud haiglasse Pariisis tugevad vihmasajud püstitasid uue oktoobrikuu rekordi: kokku sadas ühe ööpäevaga 71 mm. Seine'i lisajõe Grand Morini jõe vesi väljus üle kallaste, ujutades üle tänavad ja teed.

Grand Morini jõgi väljus üle kallaste ja ujutas üle Prantsusmaa tänavad

Ja Prantsuse parlamendihoones kallas vesi otse laest. Riigi lõunaosas jäi elektrita umbes 65 000 inimest.

Seejärel liikus torm Itaaliasse, kuhu tõi endaga kaasa ka tugevad vihmasajud ja äkilised üleujutused. Milanos sadas 9. oktoobril maha ligi 40 mm vihma. Lambro jõgi väljus üle kallaste, ujutades üle linnatänavad. Kogu Lombardia piirkonna jaoks oli välja kuulutatud punane ohutase. Mõnes piirkonnas suleti kõik koolid.

Tugevad vihmad põhjustavad Itaalias Milanos äkilisi üleujutusi

Brasiilia

11. ja 12. oktoobril tabasid Brasiilia kesk- ja kaguosa tugeva tuule ja vihmaga tormid. Selle tulemusena jäi elektrita 2,1 miljonit kodu ja ettevõtet. Samuti esines katkestusi veevarustuses. Kahjuks, hukkus ka 8 inimest, peamiselt langevate puude ja varisevate seinte tõttu.

Tugev tuul kahjustas Brasiilia elektriliine

Suur-São Paulot tabanud torm (suurlinnapiirkond, mis hõlmab São Paulo linna ja selle ümbrust) oli tekitanud muret meteoroloogide seas oma suure hävitava potentsiaaliga. Sao Paulos registreerisid riikliku meteoroloogiainstituudi ilmajaamad tuulepuhangu kiirusega ligi 108 km/h, kuid ekspertide hinnangul võib linna lõunaosas kohati tuule kiirus ületada 120 km/h, mis vastab orkaani jõule.

Riigi pealinnale Brasiilia, peale 167 päeva kestnud põuda laskus tugev vihmasadu. Vesi lekkis isegi läbi hoonete katuste. Brasiilia Rahvuskongressi alamkoja saadikutekojas pidid koja sees olevad ametnikud kasutama vihmavarjud.

Tres Ranchuse vallas Goiás osariigis „mikroplahvatus“ hävitas täielikult uue spordiväljaku, mis oli just avamisel.

„Mikroplahvatus“ hävitas Brasiilias Goiás osariigis Tres Ranchose vallas uue spordiväljaku

„Mikroplahvatus“ tekib allapoole suunatud õhuvoolust, mis tabab maapinda ja kaldub erisuunas laiali, põhjustades hävitavaid tuuli.

Varem juhtus mikroplahvatusi üliharva, kuid viimastel aastatel on neid hakanud esinema murettekitavalt sageli ja tekitama tohutut kahju. Nende nähtuste oht on selles, et need tekivad täiesti ootamatult ja võivad olla väga lokaalsed, nagu selle spordiväljaku puhul. Läheduses olevad hooned jäid terveks, isegi haprad päikesepaneelid ei saanud kannatada ja kohast endast ei jäänud peaaegu mitte midagit alles – ainult praht ja rusu, just nagu oleks seal toimunud plahvatus. 

Vietnam

9. oktoobri pärastlõunal Vietnamis ootamatult tekkisid kaks tornaadot: esimene umbes kell 15.00 Tri Phai kommuunis, Thoi Binhi rajoonis, Ca Mau provintsis, teine ​​tornaado pühkis läbi Ngoc Chuci, Hoa Thuani, Vinhi kommuunides. Thanh, Giong Riengi piirkondades, Kien Giangi provintsis, kell 18.00.

Pealtnägijate sõnul pühkis tornaado kõigest 2 minutiga minema hooned ja hoonete metallkatted, langetas palju puid, mis blokeerisid teid. Ta kahjustas tõsiselt 67 maja, millest 29 hävisid täielikult.

Tornaado tagajärjed, Vietnam

Rahvakomitee andmetel sai vigastada 19 inimest, sealhulgas 5 last, keda viidi haiglatesse. Väärib märkimist, et tornaadod Vietnamis on väga haruldased. Selle põhjuseks on riigi geograafiline lähedus ekvaatorile, kus võimsate keeriste tekkeks pole tingimusi. Kuigi üksikuid tornaadosid esines, olid nad tavaliselt nõrgad ega põhjustanud olulist kahju.

Geomagnetilised tormid

Oktoobris on päikese aktiivsus suurenenud. 1. oktoobrist 15. oktoobrini on Päikesel toimunud juba 6 kõrgeima, X klassi purset. 3. oktoobril Päikesel toimus X9.0 purse, praeguse, 25. päikesetsükli võimsaim.

Eeldati, et see põhjustab 2 päeva pärast G3 klassi geomagnetilise tormi, kuid geomagnetilised tingimused Maal jäid normaalsuse tasemele ja alles neljandal päeval läks prognoos täide. Selline hilinenud tormi saabumine pani eksperdid tupikusse.

Magnettorm „tuli“ Maale 2-päevase hilinemisega 

9. oktoobril toimunud X1.8 purske plasmaemissioonid kutsusid meie planeedil esile väga võimsa G4-klassi magnettormi, kus kõrgeimast tasemest – G5 – jäi puudu umbes 10%.

Päikesetuule kiirus Maa läheduses oli umbes 800 km/s, mis 2 korda kõrgem kui tavaliselt. Plasma tihedus oli 1000% normist. Geomagnetiline torm oli nii tugev, et virmalisi võis jälgida täiesti ebatüüpilistes piirkondades, näiteks Euroopas Vahemere rannikul. Ja isegi Kuubal ja Haitil, kus virmaliste ilmumise tõenäosus on peaaegu nullilähedane. Tavaliselt võib virmalisi täheldada 67°–70° laiuskraadi piirkonnas ja 10. oktoobril virmalised langesid 20° põhjalaiusele.

Ebatüüpilistes piirkondades tekkis anomaalselt punane virmaline, mis langes ekvaatorile väga lähedale

Torm põhjustas häireid GPS-i ja kõrgsageduslikus raadiosides. USA-s põllumehed pidid töö peatama või GPS-tehnoloogial töötavaid täppispõllumajandusseadmeid käsitsi ümber seadistama.

Ja punane värv, millesse virmalised üha enam värvuvad, räägib atmosfääris toimuvatest väga ohtlikest patoloogilistest protsessidest. Neid kirjeldati üksikasjalikult foorumil „Globaalne kriis. Väljapääs on olemas.“

NASA ametnikud teatasid, et Päike on saavutanud oma päikesetsükli maksimumi. Eksperdid eeldavad, et pärast haripunkti läbimist, mis eelmistes tsüklites võis kesta umbes aasta, hakkab päikese aktiivsus langema. Kuid seekord on olukord kardinaalselt erinev. Päikesesüsteem on nüüd jõudmas globaalsema kaheteistkümne tuhande aastase tsükli tippu. Sellel perioodil ta satub võimsa välise kosmilise mõju alla, mis kannab lisaenergiat kõigi planeetide tuumadesse. Selle tulemusena toimub sisemise kuumuse suurenemine ja sisemuse aktiveerimine nüüd sünkroonselt kõigil Päikesesüsteemi planeetidel ja isegi nende satelliitidel.

Ja Maal näeme suurenenud vulkaanilist ja seismilist aktiivsust, anomaaliaid magnetväljas ja maakoore kuumenemist. Kasvavad ka kliimakatastroofid: tulekahjud, tormid, orkaanid, äärmuslikud sademed ja üleujutused.

Päike pole erand: ta saab lisaenergiat ka välistest kosmilistest mõjudest ja tema aktiivsus kasvab jätkuvalt kiiresti äärmuslikule tasemele, mida tänapäeva inimkond pole veel kokku sattunud. Iga järgnev päikesepurske võib viia inimesed tagasi kiviaega.

Seetõttu peab selle probleemi lahendus olema kiireloomuline ja viivitamata. Foorumite sarjas „Globaalne kriis“ on teadlased ja vabatahtlikud kogunud selle teema kohta põhjalikku teavet. On aeg, et kogu globaalne kogukond ühendaks inimkonna teadusliku potentsiaali ja lahendaks ühiselt kasvava kliimaprobleemi, enne kui kliima otsustab meie ühise saatuse.

Selle artikli videoversiooni leiate siit.